Language switcher

Õhusõiduki iseehitamine

Iseehitatud õhusõidukiks nimetatakse õhusõidukit, mille ehitustööde põhilise osa on  teostanud juriidiline või füüsiline isik väljaspool tööstuslikku tootmist. Iseehitatud õhusõidukid kuuluvad eksperimentaalklassi ja neid ei klassifitseerita.

Iseehitatud õhusõidukite suhtes rakendatakse kõike üldnorme, mis on toodud Lennundusseaduses ja seaduses toodud volitusnormide alusel väljatöötatud määrustes, kuivõrd neid on võimalik rakendada eralennunduses.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 75. on Lennuameti peadirektoril õigus teha otsuseid üksikjuhtude kohta riikliku järelvalve teostamisel.

 

Alustades õhusõiduki ehitamist, tuleb Lennuametile esitada ehitusloa taotlus. 
 

Taotlusel tuleb ära näidata:

  • ehitaja nimi;
  • aadress;
  • ehituse koht;
  • kontakttelefon;
  • taotleja võimalikud lennuload;
  • õhusõiduki ehitustööde järelvalvaja (nimi, aadress, telefon);
  • ehitatava õhusõiduki tüüp (mootorlennuk, purilennuk jne);
  • õhusõiduki, mootori, propelleri seerianumbrid (või muud andmed, kui on olemas);
  • iseprojekteeritud õhusõiduki täpne informatsioon, joonised ja selgitused (info ja joonised võivad olla lisalehel);
  • projekteeritava õhusõiduki istekohtade arv, tühikaal, suurim stardikaal, maksimaalne lennukiirus;
  • õhusõidukil ehitamiseks kasutatavad materjalid (puit, plastik, metall või nende kombinatsioonid).
 

Oma otsusest taotlusele vastab Lennuamet kirjalikult kuu aja jooksul. Kui taotlusele on saadud positiivne vastus, tuleb iseehitajal  tööde käigus koostada ehitusaruanne, milles on kirjeldatud tööde käik, spetsiaalsete ehitustööde sooritajad, järelvalvaja poolt ehitustööde kohta tehtavad märkused, katsetused, kaalumistulemused, mõõtmised, koormuskatsed, ehitusjuhendis tehtud muudatused. Ehitusaruanne kinnitatakse ehitaja ja ehitustööde järelvalvet korraldava isiku allkirjaga. Lõplik ehitusaruanne esitatakse katsetajale enne õhusõiduki esmakatsetust (Lennuametile esitatakse koopia).

Kui eelnevad protseduurid on tehtud tuleb õhusõidukile taotleda riiklik registritunnus, et alustada kontrolli ja katsetusi. Siia kuuluvad koormuskatsed, kaalumised, katsekäivitused ja süsteemide katsetused. Suurema osa ajast võtavad katselennud. Enne katselende tuleb  lõplikult esitada ehitusearuanne, kaalumistunnistus, kontrollprotokoll ja katselennujuhend.

Õhusõiduki kontrollimise tulemusena väljastatakse õhusõiduki luba  katselendudeks. Lennuluba on tähtajaline ja sisaldab katselendude sooritamisega seotud piiranguid.

Peale katselendude programmi täitmist määratakse õhusõidukile käitamispiirangud ja katselennuaruande põhjal väljastatakse õhusõidukile piiratud lennukõlblikkustunnistus.