Üldlennundus

Üldlennundus hõlmab lennutegevust, mis ei kuulu riikliku lennunduse, äriline lennutranspordi ega lennutööde hulka.


Üldlennunduse näidetena võib tuua eralennutegevuse, klubilise lennutegevuse, langevarjunduse, purilennunduse jne.

Üldlennunduses kasutatavate õhusõidukite käitamisele kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 965/2012 või riigisisestes õigusaktides sätestatud nõudeid vastavalt sellele, kas tegu on EASA või mitte-EASA õhusõidukiga.

EASA õhusõiduk on õhusõiduk, millele Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) on välja andnud tüübisertifikaadi.

Mitte-EASA õhusõiduk ehk nn Annex II õhusõiduk on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõikes 4 nimetatud õhusõiduk.

 

EASA õhusõidukite jaotus


Vastavalt õhusõiduki keerukusele jaotatakse EASA õhusõidukid keerukateks ja muudeks kui keerukateks mootorõhusõidukiteks.

Keerukas mootorõhusõiduk on:

  1. lennuk:
    • maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 5 700 kg, või
    • suurima sertifitseeritud reisijakohtade arvuga rohkem kui 19, või
    • mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva mees­konnaga, või
    • millel on üks või mitu turboreaktiivmootorit või rohkem kui üks turbopropeller­mootor, või
  2. kopter:
    • maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga üle 3 175 kg, või
    • suurima sertifitseeritud reisijakohtade arvuga rohkem kui üheksa, või

    • mis on sertifitseeritud lendamiseks vähemalt kahest piloodist koosneva mees­konnaga, või

  3. kopterlennuk (tilt rotor aircraft).

Muude kui keerukate mootorõhusõidukite hulka loetakse mootorõhusõidukeid, mis ei ole keerukad, ning lisaks õhupalle ja purilennukeid.

 

Määruses nr 965/2012 sätestatud käitamisnõuded EASA õhusõidukitele

VI lisa (NCC-osa)

Kohaldatakse keerukate mootorõhusõidukite mitteärilisele käitamisele.
Olulisemad nõuded:
  • käitajal peab olema organisatsiooniline struktuur ja lennutegevuse käsiraamat vastavalt III lisale (ORO-osale)
  • igal õhusõidukil peab olema Lennuameti poolt heaks kiidetud miinimumvarustuse loetelu (MEL)
  • Lennuametile tuleb esitada deklaratsioon

VII (NCO-osa)

Kohaldatakse muude kui keerukate mootorõhusõidukite mitteärilisele käitamisele.
Olulisemad nõuded:
  • miinimumvarustuse loetelust (MEL) ja selle muudatustest tuleb Lennuametit teavitada
  • erilennud tuleb läbi viia vastavalt riskianalüüsi põhjal koostatud kontrollkaardile

VIII (SPO-osa)

Kohaldatakse mitteäriliste erilendude teostamisele keeruka õhusõidukiga ning äriliste erilendude teostamisele nii keeruka kui ka muu kui keeruka mootorõhusõidukiga.
Olulisemad nõuded:
  • käitajal peab olema organisatsiooniline struktuur ja lennutegevuse käsiraamat vastavalt III lisale (ORO-osale)
  • igal õhusõidukil peab olema Lennuameti poolt heaks kiidetud miinimumvarustuse loetelu (MEL)
  • Lennuametile tuleb esitada deklaratsioon
  • kõrge riskitasemega äriliste erilendude puhul peab käitaja omama vastavat luba
 

Mitte-EASA õhusõidukite käitamine


Vastavalt lennundusseadusele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määruse nr 216/2008 II lisale loetakse mitte-EASA õhusõidukiteks järgmisi õhusõidukeid:

  • ajalooline õhusõiduk,
  • eksperimentaalõhusõiduk,
  • iseehitatud õhusõiduk,
  • endine militaarõhusõiduk,
  • ülikergõhusõiduk,
  • mehitamata õhusõiduk.

Nende käitamisel tuleb juhinduda riigisisestest õigusaktidest ehk lennundusseadusest, selle alusel välja antud määrustest ning Lennuameti peadirektori üldkorralduslikest ettekirjutustest.

Ülikergõhusõidukite jaoks on täpsemad nõuded toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.08.2003 määruses nr 119.