Sa oled siin

Tervisealane teave

Kõikides õhusõidukites on olemas meditsiiniabivahendid (sh esmaabivahendid). Salongipersonal on läbinud meditsiini- ja esmaabikoolituse, mille käigus õpetatakse tundma erineva- tele haigustele viitavaid sümptomeid, esmaabi andmist, elustamise algvõtteid, meditsiinilise hapniku kasutamist jne.

Vajadusel on reisijatel võimalik  lennujaamas kasutada eriteenuseid, nagu ratastoolid ja kärud. Lisaks võib tellida lennukisse spetsiaalse pardatoitlustamise (suhkruhaigus, toiduallergia jne).

Reisija, kes vajab oma tervisliku seisundi tõttu lisahapnikku, peab enne reisi sellest teavitama lennufirmat.  Samuti peab meeles pidama, et reisijatel pole lubatud võtta lennukisse kaasa oma hapnikusüsteemi.

Üldised soovitused:

  • hoia ravimeid käsipagasis vajadusel kättesaadaval kohal
  • tõsiste tervisehäirete korral kanna kaasas raviarsti poolt väljaantud inglisekeelset tõendit oma haiguse ja selle ravi kohta
  • teavita juba varakult lennufirmat oma erivajadustest
  • kanna mugavaid ja avaraid rõivaid
  • varu enne lendu lisaaega
  • kaalu reisikindlustuse sõlmimist, mis sisaldab tervise seisundi kriitiliseks muutumisel õhusõidukiga transporti raviasutusse.
  • enne nakkusohtlikesse piirkondadesse reisimist on vajalik külastada reisimeditsiinialase nõustamise kabinetti

 

Reisinõustamine ja vaktsineerimine

Enne reisile minekut tasub meeles pidada, et tark on tutvuda sihtriigi vaktsineerimis-soovitustega

Tallinnas

AS LTKH Merimetsa Nakkuskeskus
Tallinn, Paldiski mnt 62, kabinet 1
Tel: 659 8594
E–N 8.00–18.00 ja R 8.00–15.00
 

Tallinnas

PERH Mustamäe Korpuse
reisimeditsiini kabinet

Tallinn, Sütiste tee 19, kabinet 154
Tel: 697 1049
E 14.00–16.00 ja N 9.00–12.00

Tartus

SA TÜ Kliinikumi Polikliiniku
reisimeditsiini kabinet

Tartu, Puusepa 1a, kabinet 154
Tel: 731 9100
E 11.00–12.00 ja 15.00-16.00; R 8.00–14.00

 

Lennuki ja lennusõiduga seonduv

 

Lennustress

Tänapäeva lennukid on ehitatud oma olemuselt ohututeks ja küllaltki mugavateks. Sellest hoolimata kogevad lennureisijad pea igal reisil, olgu see siis lühike või pikk, mingil määral stressi. Näiteks, põhjustab lennueelset stressi juba lennujaamas sagimine (pagasi äraandmine, pikad jalgsi läbitavad vahemaad, lendude hilinemised jne).

 

Desinfektsioon

Desinsektsiooni kasutatakse putukate hävitamiseks. Viimased võivad edasi kanda tõsiseid haigusi, nagu malaaria ja kollapalavik. Õhusõiduki desinsektsiooni viiakse läbi süstemaatiliselt, pihustades aerosooli salongi enne sihtkohas lennuki uste avamist või puhastades salongi sisustust spetsiaalse vedelikuga, mille toime kestab mitmeid kuid.

 

Õhusõiduki salongi õhu kvaliteet

Tänapäeva lennukite juures kasutatakse erinevaid kemikaale (kütused, hüdraulilised vedelikud, jäätumisvastased vedelikud jne). Neist valdav osa võib pika aja jooksul suures kontsentratsioonis organismile mõjudes põhjustada tervisehäireid. Kemikaalide võimalikku kontsentratsiooni salongis ja nende mõju tervisele on uuritud viimase 10-15 aasta jooksul korduvalt erinevate rahvusvaheliste teaduslike uuringute raames.

 

Nina, kõrv, kurk

Lennureisi ajal kogevad reisijad õhurõhu muutust. Enne õhku tõusmist on salongi rõhk võrdne maapinnal oleva õhurõhuga. Pärast õhkutõusmist ja tõusu vajalikule lennukõrgusele langeb salongi rõhk tasemeni, kus see on võrdne merepinnast 2 400m kõrgusel oleva õhurõhuga. Seda isegi siis, kui lennuki lennukõrgus on palju suurem. Kui lennuk laskub, siis salongi rõhk tõuseb kuni lennuki maandumiseni.

 

Krooniliste haigustega seonduv

 

Südamehaigused

Enamike lennureiside ajal jääb õhusõiduki seesmine rõhk merepinnast 1 800m – 2 400m kõrgusel oleva õhurõhu vahemikku. Seda ka siis, kui lennuk ise lendab palju kõrgemal kõrgusel. Niisugustes tingimustes on vere hapniku sisaldus langenud. Terved reisijad taluvad sellelaadset muutust hästi, sest organism suudab hapnikupuuduse tasakaalustada südame löögisageduse ja hingamissageduse tõusu abil.

 

Süvaveeni tromboos

Viimastel aastatel on palju kõneainet pakkunud arutelud võimalikust trombi tekkeriskist ja seda soodustavatest teguritest. On kindlaks tehtud, et pikaajaline istuv asend ja õhu vähesest niiskuse sisaldusest tingitud dehüdratatsioon (vedelikukadu) võivad suurendada alajäsemete süvaveenides trombide ja kopsu trombemboolia tekkeriski. Kõrgema riskiga gruppi kuuluvad reisijad, kellel on pahaloomuline kasvaja, südame isheemia tõbi, verehaigus või on varem esinenud tromboos. Samasse riskigruppi kuuluvad ka rasedad. Järgnevalt mõned soovitused tromboosi riski vähendamiseks:

  • Ärge pange pagasit eesoleva istme alla, sest see halvendab jalgade sirutamise võimalust
  • Tehke istudes harjutusi, sirutades ja kõverdades hüppeliigeseid korrapäraste intervallide järel
  • Pikemate lendude ajal jalutage mööda salongi

Jooge piisavas koguses vett ja mahla, et ära hoida organismi dehüdratatsiooni. Soovitatav ei ole juua alkohoolseid või kofeiini sisaldavaid jooke, mis võivad soodustada dehüdratatsiooni.

 

Kopsuhaigused

Kopsuhaiguse esinemisel sõltub lennukiga reisimise kasuks tehtav otsus eelkõige haiguse tüübist ja raskusastmest ning raviarsti hinnangust kõrguse taluvusele. Lihtne meetod taluvuse hindamiseks on järgmine: kõndimine 50-100m ilma peatumisteta ja ilma nähtude (hingeldus, õhupuudus) ilmnemiseta või trepist ülesminek kuni 2.-3. korruseni.

 

Suhkruhaigus (diabeet)

Enamik suhkruhaigetest, nii insuliin- ja/või tablettravil olevad, võivad lennata, kui nende veresuhkru väärtused on kontrolli all. Kuid siinjuures tuleks meeles pidada mõned lihtsad reeglid, nagu enne reisi lennufirmalt diabeetiku eine tellimine, lennukisse kaasavõetavasse käsipagasisse ravimite, abivahendite (sh pen, nõelad, süstlad) ja glükomeeteri (kui on) paigutamine. Samuti peavad käsipagasis olema kommid veresuhkru tõstmiseks.

 

Vaimse tervise häired ja närvihaigused

Kui võimalik, siis ei tohiks lennata inimesed, kellel esinevad sagedased või kontrollimatud krambihood. Kui aga lennukiga reisimine osutub vältimatuks, siis tuleb seda teha koos saatjaga. Samuti on tarvilik ravimite hoidmine käsipagasis, kust neid on vajadusel võimalik kiirest leida.

 

Merehaigus (liikumistõbi)

Reisijad, kes on merehaiguse suhtes tundlikud, võiksid järgida järgnevaid soovitusi:
mitte istuda lennuki tiiva vahetus läheduses asuvatel istekohtadel
planeerida reise suurema lennukiga
istuda akna all

 

Silmahaigused

Silma mõjutavad salongi siserõhu muutus ja kuiv õhk. Rõhu muutuse tõttu peaks reisija, kellel on tehtud silma operatsioon (katarrakt, läätse implantatsioon, võrkkesta irdumine), ootama lennureisiga kuni silma paranemiseni.

 

Ajutised ootamatud seisundid

 

Nakkushaigused

Lennuki sisekeskkond on suletud ruum ja kui lennud kestavad mitmeid tunde, siis on oht nakkushaiguste levikuks reisijalt reisijale. Mikroobid (bakterid, viirused, seened) levivad eelkõige õhu kaudu. Kui haige reisija aevastab või köhib, siis paiskub õhku rohkel hulgal mikroobe. Seetõttu on nakatumise oht suurem haige reisija kõrval või lähinaabruses istuvatel reisijatel.

 

Luumurrud

Tugev turse tekib esimese 72 tunni jooksul pärast luumurdu. Sellest johtuvalt on soovitav lendamisega oodata vähemalt 3 päeva. Üldjuhul võib lahastatud luumurru korral ohutult lennata. Ainuke probleem võib olla lahases oleva jäseme turse, mis võib tekkida rõhu langusest ja põhjustada tugevat valu.

 

Ajutised planeeritud seisundid

 

Rasedus ja lapsed

Üldjuhul ei ole lennukis olev keskkond rasedusele ohtlik. Tavalisel lennukõrgusel on õhusõiduki õhus piisavalt hapniku nii rasedale kui lootele. Siiski on soovitav arvestada teatud ettevaatusabinõudega. Kõrgematel kõrgustel toimub kõhus gaasi paisumine, mis võib põhjustada ebamugavustunnet. Seetõttu on paar päeva enne reisi soovitatav mitte süüa gaasi tekitavaid toiduaineid.

 

Dekompressiooni sündroom

Akvalangiga sukeldumine on muutunud üheks populaarseks puhkuse veetmise viisiks. Et aga paljud sukeldujad saabuvad koju lennukiga, siis on oluline ühtteist teada ka dekompressiooni sündroomist. Dekompressiooni sündroomi põhjustavad lämmastiku mullikesed, mis tekivad keha vedelikes, siis kui inimene läheb kõrgema rõhuga keskkonnast madalama rõhuga keskkonda.

 

Operatsioonid

On mitmeid asjaolusid, mida inimesed ja nende raviarstid peaksid kaaluma operatsiooni järgse lennureisi võimalikkuse hindamisel. Näiteks, üldanesteesia nähud mööduvad peale operatsiooni kiiresti ja seetõttu ei tohiks see endast kujutada mingit ohtu. Kuid spinaalanesteesia võib põhjustada erineva raskusega peavalu, alates mõõdukast kuni väga tugevani.

 

Alkohol

Lennu ajal peaks alkohoolsete jookide tarvitamisega piiri pidama. Alkohol dehüdreerib organismi ja häirib und. Samuti võib liigne alkoholi tarbimine põhjustada agressiivsust, meeleolu muutust ja koordinatsiooni häireid. Viimase korral suureneb trauma tekkeoht.